Reis Tallinnasse korvpalli vaatama
4. detsembril tuli ärgata tavapärsemast varem, sest oli linna minek. Hommikul kell 7:15 startis Laukalt minibuss Volkswagen Transporter Tallinna poole. Tegelikult tuli veel käia ka Viskoosast läbi ning teha ka Kärdlas peatus. Teisipäevasel hommikul läksime, siis praami peale seitsmekesi. Väikesest puhkusereisist võtisid osa: Alvar, Tanel, Mart, Andres, õpetaja Tarvo ja mina. Meie seitsmendaks kaaslaseks oli lõbus bussijuht Toomas Eller. Päev algas juba naljade ja kaardimängudega parvlaeval St. Ola. Kella 11 paiku jõudsime lõpuks Tallinnasse. Esmalt läksime Coca-Cola Plazasse, kus otsustasime, et läheme õudukat „30-päevane öö” vaatama. Kuna seanss hakkas alles kell 12:20 oli meil aega. Aega läksime parajaks tegema Viru Keskusesse. Vaatasime seal natuke ringi ja läksimegi tagasi Plazasse, kus ostsime omale popcorni ja veits karastusjooki peale ning tõttasime 9. saali, kus meie film oli varsti algamas. Minule, kui mitte erilisele õudukafännile oli film isegi päris huvitav. Mõnes kohas ehmatas päris hästi ära. Peale head elamust kinost oli meil tunnike vaba aega, mille veetsime siis enamusest jällegi Viru Keskuses. 15:00 oli start Rocca al Mare poole. Enne seda tõime veel ka õpetaja Tarvo sõbra käest korvpalli matši piletid ära ning käisime ka ühest tehnikapoest läbi. Peagi jõudsimegi Rocca al Marele. Seal oli meil paar tundi vaba aega, et kell 18:00 minna koos Saku Suurhalli. Suurema osa ajast veetsime kaubanduskeskuses Rocca, kuid jõudsime ka ära käia Mäcis (McDonaldsis). Niisiis kogunesimegi mõned minutid enne kella kuute oma bussi juurde, kust edasi läksime juba Saku Halli. Enne kui halli sisse pääsesime pidime ootama veel paar minutit, et uksed avataks. Sai ka see aeg mööda ning läksimegi kõik Saku Suurhalli. Seal otsisime omad kohad üles ning hakkamsime soojendust vaatama. BC Kalev Cramo ja Asco Slask Wroclawi vastasseisuni oli jäänud alla tunni aja. Kui meie omad kohad jõudsime sisse võtta, lahkusid Poola klubi pallurid oma esimeselt soojenduselt. Jäimegi sinna Kalevi meeste viskeoskust vaatama. Peale kolmandat soojendust esitleti ka korvpalli lahingus osavõtjaid. Kõigepealt jooksid pingilt väljakule Slaski mehed. Kui nood oli väljakul oli aeg valgustus kustutada ning hakata omade meeste tulekule kaasa elame. Kalevi fännide vahel hakkasid läbijooksma kuulsad korvpallurid. Jooksjat valgustati ühe prošektoriga ning ta tulekul lasti ka veits suitsu saali. Lõpuks sai mäng alata. Esimene veerandaeg oli põnev. Mõlemad võistkonnad mängisid hästi ja publiku kütsid eriti hästi üles Kristjan Kanguri ja Travis Reed´i pealtpanekud. Teine veerandaeg oli masendav. Alles umbes peale nelja-viite mängitut minutit avas Kalev oma teiseveerandaja skoori. Lõpuks suudeti teisel veerandil kokku visata vaid kümme punkti. Poolajal toimus ka nö publikumäng, kus kolm palli vistati erinevates kohtades rahvasse ja palli kättesaajad kutsuti staadionile. Eriti napilt läks kolmas ehk ka viimane pall Mardi kätevahelt kaotsi, kui esireast üks noormees palli endale krabas. Kolm väljakule läinud fänni pidid erinevate kohtade pealt viskama, et endale kas Kalevi sall, särk või mingi suveniir endale saada. Peale pausi algaski jälle korvpall. Kolmas veerandaeg oli juba mänguliselt parem, kuid alguses sisse lastud vahet enam vähendada ei suudetud. Lõpuks pidimegi Saku Suurhallist kurbade nägudega lahkuma. Enne minekut jõudsin veel ja Kalevi staaridele plaksu lüüa ning siis pistsimegi Hiiumaa poole ajama. Enne sadamasse jõudmist pidas veel meid kinni ka politsei, kuid õnneks saime vaid noomituse osaliseks. Mõned minutid enne poolt ühteist jõudsimegi parvlaev Scania peale. Praamil meenutasime veel vaheaegadel tantsinud tantsutüdrukuid ning mängisime kaarte. Lõpuks jõudsimegi peale pikka päeva jälle koju.
Tagasi vaadates oli päev täis nalja ja lusti. Oli väga põnev ning lõbus reis. Saime naerda ja saime ka kurvad olla. Kokkuvõtteks ütleks veel ka seda, et olgugi, et Kalev kaotas oli vähemalt elamus publiku seas olla ja valjuhäälselt kaasa elada rõõmus. Kinos nähtud film oli ka hea ning vabadel hetkedel sai ka palju naerda. Loodevasti võtame lähiajal jällegi ühe sellise reisi käsile.
Lauka Põhikooli 8. klassi õpilane Kasper Elissaar
4. detsembril tuli ärgata tavapärsemast varem, sest oli linna minek. Hommikul kell 7:15 startis Laukalt minibuss Volkswagen Transporter Tallinna poole. Tegelikult tuli veel käia ka Viskoosast läbi ning teha ka Kärdlas peatus. Teisipäevasel hommikul läksime, siis praami peale seitsmekesi. Väikesest puhkusereisist võtisid osa: Alvar, Tanel, Mart, Andres, õpetaja Tarvo ja mina. Meie seitsmendaks kaaslaseks oli lõbus bussijuht Toomas Eller. Päev algas juba naljade ja kaardimängudega parvlaeval St. Ola. Kella 11 paiku jõudsime lõpuks Tallinnasse. Esmalt läksime Coca-Cola Plazasse, kus otsustasime, et läheme õudukat „30-päevane öö” vaatama. Kuna seanss hakkas alles kell 12:20 oli meil aega. Aega läksime parajaks tegema Viru Keskusesse. Vaatasime seal natuke ringi ja läksimegi tagasi Plazasse, kus ostsime omale popcorni ja veits karastusjooki peale ning tõttasime 9. saali, kus meie film oli varsti algamas. Minule, kui mitte erilisele õudukafännile oli film isegi päris huvitav. Mõnes kohas ehmatas päris hästi ära. Peale head elamust kinost oli meil tunnike vaba aega, mille veetsime siis enamusest jällegi Viru Keskuses. 15:00 oli start Rocca al Mare poole. Enne seda tõime veel ka õpetaja Tarvo sõbra käest korvpalli matši piletid ära ning käisime ka ühest tehnikapoest läbi. Peagi jõudsimegi Rocca al Marele. Seal oli meil paar tundi vaba aega, et kell 18:00 minna koos Saku Suurhalli. Suurema osa ajast veetsime kaubanduskeskuses Rocca, kuid jõudsime ka ära käia Mäcis (McDonaldsis). Niisiis kogunesimegi mõned minutid enne kella kuute oma bussi juurde, kust edasi läksime juba Saku Halli. Enne kui halli sisse pääsesime pidime ootama veel paar minutit, et uksed avataks. Sai ka see aeg mööda ning läksimegi kõik Saku Suurhalli. Seal otsisime omad kohad üles ning hakkamsime soojendust vaatama. BC Kalev Cramo ja Asco Slask Wroclawi vastasseisuni oli jäänud alla tunni aja. Kui meie omad kohad jõudsime sisse võtta, lahkusid Poola klubi pallurid oma esimeselt soojenduselt. Jäimegi sinna Kalevi meeste viskeoskust vaatama. Peale kolmandat soojendust esitleti ka korvpalli lahingus osavõtjaid. Kõigepealt jooksid pingilt väljakule Slaski mehed. Kui nood oli väljakul oli aeg valgustus kustutada ning hakata omade meeste tulekule kaasa elame. Kalevi fännide vahel hakkasid läbijooksma kuulsad korvpallurid. Jooksjat valgustati ühe prošektoriga ning ta tulekul lasti ka veits suitsu saali. Lõpuks sai mäng alata. Esimene veerandaeg oli põnev. Mõlemad võistkonnad mängisid hästi ja publiku kütsid eriti hästi üles Kristjan Kanguri ja Travis Reed´i pealtpanekud. Teine veerandaeg oli masendav. Alles umbes peale nelja-viite mängitut minutit avas Kalev oma teiseveerandaja skoori. Lõpuks suudeti teisel veerandil kokku visata vaid kümme punkti. Poolajal toimus ka nö publikumäng, kus kolm palli vistati erinevates kohtades rahvasse ja palli kättesaajad kutsuti staadionile. Eriti napilt läks kolmas ehk ka viimane pall Mardi kätevahelt kaotsi, kui esireast üks noormees palli endale krabas. Kolm väljakule läinud fänni pidid erinevate kohtade pealt viskama, et endale kas Kalevi sall, särk või mingi suveniir endale saada. Peale pausi algaski jälle korvpall. Kolmas veerandaeg oli juba mänguliselt parem, kuid alguses sisse lastud vahet enam vähendada ei suudetud. Lõpuks pidimegi Saku Suurhallist kurbade nägudega lahkuma. Enne minekut jõudsin veel ja Kalevi staaridele plaksu lüüa ning siis pistsimegi Hiiumaa poole ajama. Enne sadamasse jõudmist pidas veel meid kinni ka politsei, kuid õnneks saime vaid noomituse osaliseks. Mõned minutid enne poolt ühteist jõudsimegi parvlaev Scania peale. Praamil meenutasime veel vaheaegadel tantsinud tantsutüdrukuid ning mängisime kaarte. Lõpuks jõudsimegi peale pikka päeva jälle koju.
Tagasi vaadates oli päev täis nalja ja lusti. Oli väga põnev ning lõbus reis. Saime naerda ja saime ka kurvad olla. Kokkuvõtteks ütleks veel ka seda, et olgugi, et Kalev kaotas oli vähemalt elamus publiku seas olla ja valjuhäälselt kaasa elada rõõmus. Kinos nähtud film oli ka hea ning vabadel hetkedel sai ka palju naerda. Loodevasti võtame lähiajal jällegi ühe sellise reisi käsile.
Lauka Põhikooli 8. klassi õpilane Kasper Elissaar
1 kommentaar:
Väga mõnusasti kirjutatud lugu. Algust lugedes oli pidevalt soov kiiresti lõppu jõuda,et näha kes on autor.
Tubli Kasper!
Postita kommentaar