Siin on lugeda V klassi õpilaste matkamuljeid
Matk
Me käisime 11. oktoobril matkal, mis oli väga tore. Alguses läksime järsust mäest alla mis oli väga libe ja seal oli lahe alla minna. Siis jõudsime järsust mäest alla ja kõndisime edasi ja nägime suurt kivi. See oli piirikivi ja ta oli hästi suur, et keegi teda ära ei saaks tassida. Siis kõndisime edasi ja nägime metsas kändusid, sest seal kohas oli tehtud lageraie. See lageraie oli hästi kole. Metsas oli ka väga palju sodi näiteks: pudeleid, paberitükikesi, vanarauda ja muud prahti. Siis läksime tükk maad edasi ja me nägime kivisid, millel oli paks sammal peal. Sammal oli pehme nagu ema pai. Ja seal kõrval kasvas hästi palju kukeseeni. Siis nägime ühte imelikku puud, see meenutas mulle kadakat. Siis nägime kaevu mida ümbritsesid kivid. Kuid see kaev oli tühi, sest see oli suvega tühjaks kuivanud. Ja siis me ilus matk lõppes.
Danver
Matk
Me käisime Kõpus matkal. Kõige pealt läksime Kõpu majaka kõrvalt mäest alla. Alla vaadates tundus, et see oli prügimägi. Tegelikult oli siin kunagi visatud palju prügi. Enam ei tohi sinna prügi visata. Tädi, kes meid juhendas, rääkis, et selle pärast on siin maas palju kive, et kunagi võib olla Kõpu majakas lagunes. Kõndisime edasi suurele lagendikule, siis tädi andis meile kätte paberid. Me pidime selle paberi ära täitma. See oli päris raske ülesanne. Pidime igaüks otsima väikse söe tüki. Kui olime söed leidnud, siis ta rääkis, et kunagi võib-olla tassiti siia põlenud söe juppe. Edasi kõndisime tihedasse metsa, seal ei olnud eriti hea kõndida, õnneks me jõudsime jälle lagendikule. Tädi tegi ettepaneku, et mängime kännu jooksmist. Mäng oli päris lahe. Edasi jõudsime kruusaauku, igaüks pidi leidma paekivi ja näitama seda. Metsas märgitakse kivide peale, kus kellegi maa asub. Vanasti veeti hobustega puid ja kive metsast välja. Edasi jõudes tuli uus lagendik. Saime teada, kuidas lugeda puude vanust. Peale seda jõudsime tagasi Kõpu majaka juurde. Sellega oli meie metsamatk läbi.
Ulvar
Käisime matkal
Me alustasime oma matka Kõpu majaka juurest. Läksime ühest väga järsust mäest alla. Sellel ajal kui me mäest alla läksime panime tähele, et seal oli palju prahti. See oli nagu prügimägi. Hiljem jõudsime lagendikule. Seal nägime ühte kivi mille peale oli raijutud iks. See tähistas vanasti, kus lõpeb ühe maa ja kust algab. Kui me tihedasse metsa jõudsime, siis oli päris vastik kõndida. Sellepärast, et okstega võis näkku saada. Jõudsime uuele lagendikule. Seal mängisime kännukulli. See oli väga vahva. Laksime edasi Suurepsi kruusakarjääri. Seal oli väga suuri kive ja tohutult palju. Läksime jälle tihedasse metsa. Seal nägime üht vana puud, millel oli auk sees. Meile räägiti, et sellest august olid teadlased puu südamiku välja võtnud, et järele uurida, kui vana see puu on. Läksime ühe allika juurde, aga selles ei olnud vett sees. Peale seda läksime me edasi. Nägime me kive. Mille peal oli väga palju sammalt. See sammal oli pehme nagu ema pai. Me hakkasime ära tulem ja jõudsime lõpuks majaka juurde tagasi.
Anett
Matk
See matk oli lõbus ja väsitav. Me alustasime matka Kõpu tuletorni juurest. Me läksime mäest alla kus oli väga vana prügi mahapanemise koht. Kui me alla jõudsime, siis RMK retke juht rääkis sellest prügi maha panemise kohast. Siis me läksime edasi. Siis me jõudsime esimese vanaaegse piirimärgini. Seal anti meile kaart kuhu me pidime tegema selle märgi. Kui me läksime edasi, siis me jõudsime uuele lagendikule. Seal me mängisime kulli. Mina pidin esimesena teisi püüdma. Kui teine oli kännu peal, siis teda ei saanud puutuda. Me käisime kruusakarjääris kus me vaatasime ilusaid kive. Siis me läksime tagasi, hakkasime sööma. Läksime koju mikrobussiga.
Riho
Aja jäljed
11. oktoobril toimus Lauka Põhikooli viienda ja kuuenda klassi matk Kõppu. Sinna sõitsime mikrobussiga, kus oli vähe ruumi. Buss sõidutas meid Kõpu tuletorni juurde. Seal ootasid meid Liis ja Üllar, kes olid matka juhtideks. Nad rääkisid meile tuletorni ümbrusest ja näitasid inimtegevuse jälgi, mis polnud meeldivad. Igal pool vedeles rämpsu. Sealt edasi läksime lagendikule, kus oli olnud kunagi tulekahju, sest maast oli võimalik leida söetükke. Teisel lagendikul mängisime kännukulli. Edasi kõndisime karjääri, kus kõikjal vedeles inimeste ehitusrämpsu. Nüüd läksime lagendikule, kus oli palju kände. Me õppisime seal puude vanust määrama. Siis tuli matka kõige põnevam asi – sihtkaitsevöönd! Seal olid kõik kivid samblaga kaetud. Mets oli risti-rästi oksi täis. Meie teele jäi ka vana allikas, mis oli kahjuks kuiv, sest suvi oli põuane. Lõpuks jõudsime tuletorni juurde tagasi. Meil oli vastas buss ja me sõitsime Kalanasse RMK keskusesse. Seal sõime ära oma võileivad ja algaski kojusõit. Oli tore ja väsitav matk.
Sander
Matk
Sõitsime bussiga Kõppu. Seal olid mees ja naine, kes hakkasid meile igasuguseid asju näitama ja rääkima. Kõigepealt läksime järsust mäest alla. Seal nägime kohta, kust kunagi ammu sodi alla kallati. Sealt kõndisime edasi ja nägime ristiga kivi. Veel nägime ühte auku, kus olid kivid sees. Kunagi oli selles augus vesi olnud ja loomas käisid seal siis joomas, aga suvi oli vee ära võtnud. Nägime veel ühte lagendikku ja mees näitas meile väikest puud, mis oli alles kasvama hakanud. Ära tulles pidime natuke mööda kruusateed kõndima ja siis sõitsime bussiga vana koolimaja juurde. Igaüks sõi seal oma toitu ja peale seda sõitsime bussiga koju.
Marko
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar