Meie esimene pikem peatus oli peale pikka sõitu Turaida lossi juures. See on imekaunis koht Sigulda linna lähistel, kus vana restuareeritava linnuse juures on näha vanaaegseid maju ja suuri kiviskulptuure.Saime võrrelda lätlaste ja eestlaste minevikku ka arhitektuurilises mõttes- vaatasime vanu aitasid, sepikoda ja sauna . Täpsemad legendid kunagisest õnnetust Turaida lossipreilist rääkis meile bussijuht Meelis.







Oli päris lõbus-nii mängijatel kui ka vaatajatel. Pärast seda viperust jäi kahjuks ära meie planeeritud sõit ripprauteega. Selle asemel külastasime Sigulda suurimat liivakoobast ja siirdusimegi esimesse ööbimiskohta
.

Teise päeva hommikul tuli alustada kohe Siguldast rippraudtee otsimisega. Otsisime ja leidsime.Ligi kilomeetrine reis rippuvas vagunis, jõe ja sügava oru kohal, oli väga meeldejääv. Vaguniaknast paistev loodus oli igati muljetavaldav. Kes käis see ei kahetse!


Nüüd lõpuks algas pikem sõit Läti Vabariigi pealinna Riia poole. Pärast tunniajalist sõitu olime kohal, ilm oli vihmane ja hall. Otsustasime linnaekskursiooni jätta päeva lõpuks, lootes ilma paranemisele. Päevaplaani järgmine ettevõtmine oli nüüd Jurmala veepargi külastus, mis kuulduste järgi on üks Baltimaade suurim. Kindlasti ta seda ka on. Selles lõbusas ja tegevusterohkes veepargis veetsid õpetaja kaks sisukat tundi liugulastes ja vees vedeledes. Selle kahe tunni jooksul paranes ka ilm, päike puges pilve tagant välja ja kogu Lätimaa lõi särama.
Sõitsime bussiga uuesti Riiga, kus enne linnaekskursiooni tuli kõht täis süüa. Selleks toredaks paigaks oli bussijuht valinud meile sellise uhke kompleksi, mida me ettegi ei osanud kujutada. Lido oli uhke söögi ,karussellide ja muude lõbustuste keskus, kus tasub igal ühel ära käia. Kõht ja hing jäävad kindlasti rahule. Meil küll jäid!
Saabuvas õhtuhämaruses külastasime ka Riia vanalinna, mis oli aastatega saanud kenaks ja korrastatuks. Jalutasime kaunite majade ja kirikute vahel ning otsisime kojuviimiseks sobivaid suveniire. Päev hakkaski lõpule jõudma.
Buss keeras otsa armsa Eestimaa poole. Muljetest tulvil, väsinud aga kindlasti õnnelikud jõudsime hilja õhtul oma ööbimiskohta Pärnu lähistel. Hommikul algas sealt sõit Rohukülla. Edasi oli kõik nagu ikka –juba helisesid telefonid ja kodused- ning töömured asusid oma vanadele kohtadele tagasi. Sõit oli aga olnud õnneks nii vaheldusrikas ja lõõgastav, et algavatele töödele oli puhanuna mõnusam vastu minna.
Aitäh neile, kes meie reisi toetasid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar